Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise kord
Aluseks on võetud haridus- ja teadusministeeriumi 16. november 2006. a määrus nr 41 „Õpilase hindamise, järgmisesse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.”
1.1 Määrusega sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2.2 Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise kord) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, haridus- ja teadusministri määruses nr 41 ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatud.
2.3 Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 “Individuaalse õppekava järgi õppimise kord” koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
3.1 Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
4.1 Kool on kohustatud teavitama (suuliselt ja/või kirjalikult) õpilast ja/või tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
4.2 Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus avalikustatakse kooli kodulehel.
4.3 Õpilasel on õigus saada klassijuhatajalt, aineõpetajalt või nõustajalt teavet oma hinnete kohta.
5.1 Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
5.2 Õppeperioodi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks kokkuvõtva hinde saamiseks nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
5.3 Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi vastavalt §-s 6 sätestatule.
5.4 Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud hindega „puudulik” või "nõrk", antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks vastavalt järelvastamise graafikule.
5.5 Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavalt suulist vastust (esitlust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”.
5.6 Valikkursuste/valikainete hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.
6.1 Hindega “5” (“väga hea”) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemust), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “5”, kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6.2 Hindega “4” (“hea”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “4”, kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6.3 Hindega “3” (“rahuldav”) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “3”, kui õpilane on saanud 50 - 74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6.4 Hindega “2” (“puudulik”) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “2”, kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
6.5 Hindega “1” (“nõrk”) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega “1”, kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
7.1 Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
7.2 Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
7.3 Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
7.4 Kujundava hindamise vahendid ja meetodid valib aineõpetaja.
8.1 Kokkuvõttev hinne on õppeaine perioodi- ja aastahinne põhikooli osas ja kursuse- ning kooliastmehinne gümnaasiumi osas ja hindamisel kasutatakse § 6 toodud viiepallisüsteemi.
8.2 Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
8.3 Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis käitumist ja hoolsust ei hinnata.
9.1 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines sooritatud perioodi- ja aastahindega.
9.2 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
10.1 Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuste- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja antud perioodi jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaines 10.-12. klassi kursusehinnete alusel.
10.2 Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.
11.1 Õppijal on õigus taotleda eelnevates koolides saadud positiivsete hinnete ülekandmist.
11.2 Õppijal on õigus taotleda positiivsele tulemusele sooritatud riigieksami tulemuse ülekandmist kooli aineeksamina.
11.3 Õppijal on õigus taotleda varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamist (VÕTA).
11.4 Õppija soovil kantakse üle teises üldhariduskoolis sooritatud koolieksami ja uurimustöö või praktilise töö hinne.
12.1 Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist.
12.2 Hinde vaidlustamisel on õpilasel esmane samm pärast töö tagasi saamist pöörduda aineõpetaja poole selgituse saamiseks, miks tema tööd on hinnatud antud hindega.
12.3 Kui õpetaja põhjendus ei rahulda õpilast, on tal õigus nädala jooksul pärast õpetaja poolt tööde tagastamist pöörduda kirjaliku avaldusega kooli juhtkonna poole. Avalduses peab olema sõnastatud põhjendus, miks ei ole õpilane antud hindega rahul ning avalduse juurde lisatud vaidlustatava hindega töö.
12.4 Kooli juhtkond on kohustatud viie päeva jooksul andma kirjaliku vastuse vaidlusaluse hinde küsimuses.
13.1 Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
13.2 Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
13.3 3. kooliastmes võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
13.4 Gümnaasiumis võib õpilane, kes on valinud täiskoormuse, kuid mõjuvatel põhjustel ei ole suutnud endale võetud kohustust täita, jätkata õpinguid samas klassis puuduvate kursuste läbimiseks üksikaineõppijana.
14.1 Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
14.2 3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
14.3 Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
Läbi arutatud Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi õppenõukogus 26. augustil 2011 ja kinnitatud Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 25.
Käesolev määrus jõustub 01. septembrist 2011.